Moskva saiake on ilmselt paljude nõukogudeaega mäletatavate inimeste üks lemmikuid. Miks selline nimi ?
Sellekohased seletavad allikad puuduvad. Kuid kuna nõukogude ajal oli toorainetega tihti kitsas käes ja taga aeti massitootmist, siis võiks arvata, et keerukam eeskuju on pärit Läänest. Pakume Viini saiakest. 

Viini saiakese saiakese tegemiseks on vaja valmistada kindlasti võiga pärmi-lehttaigen, mis on kõvasti aeganõudvam ja kallim, kui pärmitaignast kihistatud Moskva saiake. Ka Viini saia vaniljekreem (ingl k pastry creme, pr k creme patisserie) on koostiosadelt kallim kui Moskva saiakese nn keedukreem. Kui vaniljekreemis kasutatakse ainult munakollaseid, vaniljekauna/pastat ning paksendamiseks maisitärklist, siis keedukreem koosneb munast, vaniljeessentsist ning paksendamiseks kasutatakse jahu ning mannat. Eks idee sarnasus ning kalliduse ja keerukuse vahe on märgatav. Aga muidugi jah, Viini saiakese peale sätitakse veel puuvilju.

Siiski on Moskva saiake hästitehtuna maitsev ning internetiavarustest leiba ka väite, et see pärineb hoopiski Eesti köögist. Mine sa tea, ehk ongi!

Tähelepanuks ostjale – kuigi näiteks Nami-Nami portaal paneb nende kreemisaiakese ja Moskva saiakese vahele võrdusmärgi on kaubanduses nad siiski erinevad. Kreemisaiake tundub olevat omakoda Moskva saiakese odavam variant. Kreem tehakse tavaliselt kuivpulbrist ja veest ning taigna kihistamisega ei nähtagi vaeva.