Prosecco’st põhjalikumalt

Posted on by

Prosecco on  Itaalia vahuvein, mida valmistatakse Glera viinamarjast. Glera on keskmise tugevusega aromaatne viinamari. Maitses eristuvad õun ja pirn. Glera suhkrusisaldus jääb tagasihoidlike kilda, seepärast saab vein madala alkoholisisalduse. Glera mari ei ole nii tugeva happega näiteks kui Chardonnay.  2009 aastal võttis Itaalia veiniseadust reguleeriv organisatsioon Prosecco vahuveinide kaitseks vastu reglemendi, milles määratleti kasvatamise piirkonnaks Veneto Friuli (Kirde-Itaalia) ning ainult selles piirkonnas kasvatatud Glera viinamarjast tehtud veini tohib nimetada Prosecco-ks.

Mida kõrgem kvaliteediklass, seda rangemad on ka marjade kasvatamise ja tootmisprotsessi reeglid ning nende täitmise kontrollimine. Lisaks tagatud kvaliteedile on prosecco maitselt kergema iseloomuga ning tänu täiustatud tootmistehnoloogiale parema hinnaga kättesaadav.

Prosecco valmistamisel kasutatakse peamiselt Charmat meetodit. Kui traditsioonilisel ehk Champagne meetodil toimub teine kääritamine pudelis (nii valmivad šampanjad (vahuveinid Champagne maakonnast) ja cava’d), siis Charmat meetodi puhul toimub teine käärimine suurtes surve all olevates roostevabades tsisternides, mis on palju odavam kui traditsiooniline meetod. Sellest tulenevalt on prosecco ka soodsam kui champagne. Proseccot ei pea tingimata serveerima vahuveiniklaasis, paljud eelistavadki valge veini klaasi, mis toob paremini esile joogi aroomid ning maitsed.

Prosecco klassifikatsioon e kvaliteedipüramiid

  1. D.O.C. Prosecco – DENOMINATZIONE di ORIGINE CONTROLLATA.
  2. D.O.C.G. Prosecco di Conegliano-Valdobbiadene – DENOMINATIONE di ORIGINE CONTROL
  3. D.O.C.G. Prosecco Cartizze

Prosecco kvaliteedipüramiid

Mida ülespoole püramiidi tippu liikuda, seda väiksemaks läheb kasvatamise piirkond ja piiritletumaks kasvatamise ja töötlemise reeglistik.

DOCG superiore territoorium asub Kirde-Itaalais Piave jõe lähedal mägisel ribal, kahe väikelinna Conegliano ja Valdobbiadene vahel. Piirkond on samal kaugusel Dolomiitidest ja Aadria merest, mis loob viinamarjakasvatuseks hea kliima.

Saialille proseccod on kõik D.O.C.G. märgisega, mis tähendab ka muuhulgas ka seda, et tootjad on ise viinamarjakasvatajad. Drusiani proseccod on tehtud 100% Glera viinamarjadest.

D.O.C.G piirkond

D.O.C.G. Prosecco Cartizze on Itaalia ‘Grand Cru’, mis asub 107 hektaril järskude nõlvadega Cartizze orus – külade Saccol, San Pietro di Barbozza ja San Stefano juures.

Cartizze nõlvad

Cesen’i mäe jalamil asetsevad siilud on erinevate omanike (140) käes ning maa hind ülikõrge (1 hekt=2 miljEUR). Võrreldes Prosecco Superiore alaga on pinnas veelgi erilisem – muld on mineraaliderikas, hea drenaažiga ülemine kiht ja niiskust hoidev savine põhjakiht aitavad kvaliteetsemaid marju kasvatada. Tegemist on loodusliku amfiteatriga, kus päikesepaiste, tuuled ja temperatuurikõikumised võimaldavad saavutada viinamarjadel eriliselt tasakaalustatud maitse. Vein ise on tumedama värviga, lõhnas ja maitses on rohkem lillelisust ja aasiapäraseid puuviljaaroome. Tänu erilisele mikrokliimale valmivad marjad hiljem ja nende suhkrusisaldus on suurem. Vein on täidlasem, komplekssem ja mineraalsem. Hektaril kasvab 1800–3500 viinapuud ning saagikuse taset hoitakse madalal – 12 tonni hektarilt. Viinamarjad korjatakse käsitsi.

Cartizze org

DOCG prosecco’d peavad olema alati spumante‘d. Kokkuleppeliselt peab spumante’de rõhk suletud pudelis olema vähemalt 3 atm. Saialilles müüdavatel proseccodel on see 4,5-5 atm.

Magususelt ehk suhkrusisalduselt jagunevad prosecco’d:

  • Zero kuni 0-1 g/l suhkrut
  • Brut kuni 12 g/l suhkrut
  • Extra Dry, 12-17 g/l suhkrut
  • Dry, 17-32 g/l suhkrut
  • Demi sec, 32-50g/l suhkrut

Tegelikkuses määratlus brut (eriti kuiv) ei ole prosecco puhul tavavahuveiniga võrreldav kuivuseaste. Glera viinamari on loomult nii puuviljane ja kerge, et kuivus on tajutav pigem elegantsuse ja värskusena.

Itaalia kvaliteetprosecco on haaranud järjest enam Prantsuse šampanja turge, ja on hetkel hõivanud enimmüüdud vahuveini tiitli kogu maailmas. Miks? Mõlemad nii šampanja kui prosecco on riiklikult kaitstud brändid st, et nii viinamarjade kasvatamine kui vahuveini tootmine on rangelt piirkondlikult määratletud.

Drusianide perekond on tegelenud prosecco valmistamisega kolme generatsiooni vältel. Nenede valduses on 80 hektarit viinamarjaaedu. Eanmus viinamarju korjatakse käsitsi. Mr. Francesco Drusian on hetkel selle perekonna pea. Ta rõhutab, et väga hea prosecco tegemine on suur vastutus talle antud pärandi hoidmisel. See on kirg ja hoolivus ning lugupidamine veini vastu.

Drusiani perekonna viinamarjapõllud