IMG_4112

Laimikook

Laimikook koosneb kolmest teineteist täiendavast kihist – võibiskviidist, vahukoore ja laimi tarrendvahust pisukese kondenspiimaga, peal hapukas laimiželee. Koogis on kasutatud päris laimimahla ja -koort. Kaunistuseks laimiviilud.

 

Hind 2.80€

 

Kategooria:

Lisainfo

Laim (inglise ja prantsuse keeles limearaabia keeles līmapärsia keeles līmū – “sidrun”) on hübriidse tsitruse vili, mis on tavaliselt ümara kujuga, rohelise värvusega (selle järgi on nimetatud lausa eraldi värvitoon, laimiroheline). Kuigi laimipuude täpne päritolu ei ole selge, arvatakse, et esimesed metsikud laimipuud kasvasid Indoneesias või Kagu-Aasias ning nende järglased transporditi sealt Vahemeremaadesse ja Põhja-Aafrikasse umbes 10. ja 11. sajandi vahetusel.

19. sajandil anti Briti meremeeste skorbuud iältimiseks igapäevane portsjon tsitrusevilju, sealhulgas sidrunit, mis hiljem asendati laimiga. Tsitruste kasutamine oli algselt hästi hoitud sõjasaladus, kuna skorbuut oli tollal tavaline nuhtlus erinevate riikide mereväes Võime püsida pikki perioode avamerel ilma selle haigusega kokku puutumata, oli sõjalaevastikule suureks kasuks. Briti meremehed said seetõttu hüüdnime ‘limey’ (“laimine”), sest tarvitasid ohtralt laime.

Toorete laimide koostisest on 88% vesi, 10% süsivesikud, rasvad, valgud moodustavad kumbki alla 1% (vt. tabel). Üksnes C-vitamiini sisaldus, mis 100 g laimi kohta annab 35% soovitatavast päevasest kogusest. Laimimahl sisaldab pisut vähem sidrunhapet kui sidrunimahl (u 47 g/l), aga peaaegu kaks korda rohkem kui greipfruudimahl.  

Allikas: Vikipeedia